21. oktoobril Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi

21. oktoobril 2020 Metsakalmistul mälestati Konstantin Pätsi

Tallinna Metsakalmistul mälestati täna Eesti esimest valitsusjuhti ja presidenti Konstantin Pätsi, kelle kodumulda ümbermatmisest möödus 30 aastat. 1990 aastal Eesti Vabariigi presidendi Konstantin Pätsi põrm maeti ümber Tallinna Metsakalmistule. Mina ka olin kohal, ikkagi möödus 30 aastat ümbermatmisest, ega pole enam kindel, kas 40 aastapäeval ma sinna satun.

Peaminister Jüri Ratas ütles oma kõnes, et Pätsil oli väga kaalukas roll  meie vabariigi loomise eelduste kujundamisel.”

Muinsuskaitse Seltsi esimees Peep Pillak meenutas oma kõnes, et esmased andmed Konstantin Pätsi matmisepaigast ning teabe tema viimastest päevadest Burashevo vaimuhaiglas Tveri lähistel Venemaal tõid Eestisse kaks endist KGB ohvitseri major Henn Latt ja alampolkovnik Valdur Timusk, kes olid kahekesi ette võtnud selle sõidu.  Edasi kõneles Peep Pillak sellest, kuidas Muinsuskaitse Seltsi ekspeditsioon Burashevosse toimus 1989 ja 1990 aastatel…jne. Oma rahulikus kõnes andis tõepärase ajaloolise ülevaate kõikide asjaosaliste tegevuse ja panuse osas.

Minul oli meeldiv, rahulik ja mõistev mõttevahetus endise EV Siseministri Lagle Parekiga. Rääkisime Parekiga natuke ajaloost ja inimeste saatusest, sealjuures ma tutvustasin talle ennast. Asjalik suhtlemismoment oli Päts Madisega, kes  sai aegu tagasi minult albumi „Konstantin Pätsi jälgedes“.

Täname Andrei Babinit ja Ardo Niinret piltide eest, mõlemad neist on andnud oma panuse  suhtlemises Burashevo  ja Tveri sõpradega ning Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisel seal.

Lugupidamisega,

nn. rahvadiplomaatide nimel

Henn Latt

Sügisese pööripäeva fotonäitus Kloogal

Tere, sügis!

Täna, 22. septembril kell 16.31 jõudis kätte astronoomiline sügis. See on sügisene pööripäev ehk võrdpäevsus, millal on kogu Maal päev ja öö sama pikad – 12 tundi. Alates pööripäevast hakkavad ööd muutuma aina pikemaks ja pikemaks ning valget aega jääb aina vähemaks. Täna Klooga koolis , mis asub Lääne-Harju vallas, toimus pidulik üritus – Sügisese pööripäeva fotonäituse avamine. Fotonäitusele esitasid oma tööd õpilased, vanemad ja õpetajad.  Õppe- ja Arengukeskuse EVA-Studiorum pedagoog Niina Peerna ka osales näitusel, esitades  oma 3 tööd.

 

HEAD RAHVUSVAHELIST NAISTEPÄEVA!

Õnnitleme kõiki naisi imelise  Rahvusvahelise naistepäeva puhul! 
Las naeratus kaunistab alati teie nägusid, unistused saavad teoks ja kevade õrnus täidab teie hinge soojuse ja rõõmuga!

Õppe- ja Arengukeskus
EVA-Studiorum

Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed mere ääres” pidulik avamine.

Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed mere ääres” pidulik avamine.

Õppe – ja Arengukeskuse EVA-Studiorum liikmed osalesid Valgevene kunstnike näituse “Tassike teed  mere ääres” avatseremoonial, mis toimus 3. märtsil 2020 Eesti Rahvusraamatukogus. Näitusel on esindatud Vladimir Zinkevitši ja tema õpilaste tööd, sealhulgas Valgevene Kunstnike Liidu esimehe Gleb Otchiku, aga ka Anastasia Hobotova, Andrei Savichi, Alesja Skorobogataya, Stas Gursky ja teiste tööd.

Näituse avamisel pidas piduliku kõne Valgevene Vabariigi erakorraline ja täievoliline suursaadik Eestis Kachanov V.G. Tervituskõne pidasid Eesti Rahvusraamatukogu direktor J. Andresoo, Rahvusvahelise kunstilabori juhataja A. Kornilov ja Vabariikliku Kunstigalerii näitustegevuse spetsialist E. Jankovskaja.

Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi skulptuur

Toilas avati pidulikult Konstantin Pätsi skulptuur

21. veebruaril 2020 Ida-Virumaal Toila vallas asuva Oru mõisa lossipargis pandi püsti kunagise riigipea Konstantin Pätsi (1938-1940) skulptuur, mille autoriks on Aivar Simson. 1930. aastate lõpus asus Toila Oru pargis Konstantin Pätsi suveresidents. Kujult eemaldas papi ja kilekatte Toila vallavanem Eve East.

Pidulik skulptuuri  avamine toimus K. Pätsi sünniaastapäeval 23. veebruaril. Oma tervituskõnes Toila vallavanem Eve East luges ette rahvadiplomaati Henn Lattu ja EVA-Studiorum esimehe Niina Peerna tervitussõnad: „Tervitame tänase piduliku sündmuse puhul kõiki sellest osavõtjaid, täname omalt poolt kõiki, kes on kaasa aidanud meie riigi ühe looja, Konstantin Pätsi mälestuse jäädvustamisele, seekord Toilas. Konstantin Pätsil oli õnn luua eestlastele oma riik, kuid ta enda saatus kujunes dramaatiliseks. Meie, väikesearvuliste entusiastide nn. rahvadiplomaatide nimel, kes on jäädvustanud Konstantin Pätsi mälestuse tema kunagisel matmispaigal Venemaal, Tveri oblasti Buraševo asula mahajäetud surnuaial, on alati meeles tema sõnad, „Mis saab meist (juhtidest) pole tähtis, peaasi et Eesti rahvas jääks püsima.” Need tema sõnad on ära toodud meie kodulehe Konstantin Pätsi jälgedes.ee pealehel. Meie suhtlemisele Buraševo ja Tveriga on kaasaaitajaid ka Ida Virumaalt. Tänu ja tervitus kõikidele , kes peavad kalliks meie kodumaad ja hoiavad oma riiki, millest üks ja mitte vähetähtis on tema ajaloo säilitamine. Hoolime ja hoiame üksteist! Suur tänu ka meie sõpradelt Buraševos ja Tveris, kes on informeeritud tänasest sündmusest Toilas.

Konstantin Pätsi Venemaal mälestuse jäädvustajate nimel  Niina Peerna ja Henn Latt .

Hoidkem üksteist, hoidkem Eestit!

Head saabuvat Eesti Vabariigi saja teist aastapäeva!
Toila vallavanema kõne 23.02. Toilas