Õppe- ja Arengukeskus EVA-Studiorum õnnitleb Jaanipäeva puhul
Õppe- ja Arengukeskus EVA-Studiorum õnnitleb Jaanipäeva puhul ja soovib, et oleksite terved, et õitseksite, armastaksite, unistaksite, loodaksite, usuksite, meenutaksite minevikku naeratusega, vaataksite optimistlikult tulevikku ja leiaksite kindlasti oma õitseva sõnajala õie, mis pakub teile õnne, rahu, vaikust ja rõõmu.
Iidse kombe kohaselt seostatakse seda püha suvise pööripäevaga, kuid oma praeguse nime sai see Ristija Johannese sünni (24. juuni) auks. Vanasti ei “tähendanud” jaanipäev astronoomiliselt mitte ainult suve algust, vaid tähistas ka kevadiste põllutööde lõppu ja heinateo algust. Sellest päevast peale hakkasid talupojad rahustama ilma eest vastutavaid vaime ja jälgima tähelepanelikumalt märke, millest sõltus tulevane heinasaak.
Püha on väga populaarne eestlaste seas, kes veedavad selle väljakujunenud traditsiooni kohaselt looduses. Pidustused algavad päev varem, 23. juuni õhtul, mil kõikides Eesti linnades ja külades süüdatakse jaanilõkked. Muistsed eestlased uskusid, et tulel on puhastav jõud – see põletab ära kõik halva, räpase ja iganenud. Usuti, et jaanitule suitsul on maagiline jõud, mistõttu istuti sageli tulele lähemale, et olla maagilise tule udus.
Usuti, et sel ajal omandas kogu taimestik raviomadused. Pühade eel kogusid tüdrukud ravimtaimi. Kogutud taimedest punuti pärgi ja meisterdati kimpe, millega kaunistati oma maju, katusealuseid ja väravaid. Laialt levinud pärgade punumise traditsioon on Eestis säilinud tänapäevani.
Jaaniööl ei saa enne koitu magama minna, siis on kogu aasta edukas. Tõepoolest, Eestis on sel päeval olnud kombeks grillida šašlõkki ja juua õlut.