![\"\"](\"https:\/\/lh5.googleusercontent.com\/H5BPrKGJdi6OQVaO2extIcPKtg6wYwtNVT6W7Mu5L7UokDxxgp28ixzWwo_5hpg_JGMb24_C15kkt2MhnaZ6ev-hR78cprsNRuEkcF38CZVAIhfJeYQzHt2AzJClKo4EeJMmRExQDjA\")
<\/p>\n<\/p>\n
Eesti Vabariigi esimene president Konstantin P\u00e4ts s\u00fcndis 23. veebruaril 1874 Tahkuranna vallas ja suri 18. jaanuaril 1956 Kalinini oblastis\u00a0(praeguses Tveri oblastis) Bura\u0161evos.<\/p>\n
Venemaa Tveri oblasti Bura\u0161evo k\u00fclan\u00f5ukogu lasi juuni l\u00f5pus paigaldada k\u00fcla kalmistule Eesti esimese presidendi Konstantin P\u00e4tsi kunagisele matmispaigale suure neljatonnise m\u00e4lestuskivi, mille Eesti aktivistid korrastavad ja paigaldavad l\u00e4hiajal m\u00e4lestusplaadi. Kivi ettevalmistust\u00f6\u00f6de ja plaadi paigaldamise eest vastutab MT\u00dc \u00d5ppe- ja Arengukeskus EVA-Studiorum.<\/p>\n
Bura\u0161evo kohalikud v\u00f5imud ja piirkonna elanikud hindavad k\u00f5rgelt Eesti esimese presidendi seotust nende k\u00fclaga.<\/p>\n
M\u00e4lestuskivi paigaldamise eestvedaja oli kohalik volikogu esimees Sergei Ro\u017ekov koos Nikolai Pankratjeviga. M\u00e4lestusplaadi tegemine ning kivi ettevalmistamine plaadi panekuks j\u00e4i meie \u00fclesandeks, millega praegu juba tegeleme. T\u00e4navu s\u00fcgisel, oktoobri l\u00f5pus, Konstantin P\u00e4tsi \u00fcmbermatmise aastap\u00e4eval toimub Bura\u0161evos P\u00e4tsi m\u00e4lestuskivi avamistseremoonia. M\u00e4lestusplaadi valmistamise, selle paigaldamise ning kivi ettevalmistus kulud soovime katta \u00a0osaliselt s\u00f5pruskonna ja asjasthuvitatute annetuste arvelt.<\/p>\n
Konstantin P\u00e4tsi hauakoha t\u00e4histamine\u00a0Venemaal<\/a>\u00a0sai alguse neli aastat tagasi, kui P\u00e4tsi s\u00e4ilmete \u00fcmbermatmisest oli m\u00f6\u00f6dunud juba 20 aastat.<\/p>\n Koos tuttavatega otsustasime meie \u00a02010. aastal Venemaad k\u00fclastada. Otsustasime, et kui juba Venemaal oleme, k\u00e4ime ka Bura\u0161evos \u00e4ra. K\u00e4isime P\u00e4tsi kunagisel matmiskohal ja panime sinna k\u00fc\u00fcnlad. Sel ajal oli hauakoht t\u00e4iesti t\u00e4histamata. P\u00e4tsi s\u00e4ilmete \u00fcmbermatmine Metsakalmistule oli k\u00fcll riiklikult suurejooneline s\u00fcndmus, kuid tema hauakoht Venemaal unustati t\u00e4iesti \u00e4ra.<\/p>\n Kuuldus P\u00e4tsi hauakohale pandud k\u00fc\u00fcnaldest hakkas levima ning Bura\u0161evo k\u00fclan\u00f5ukogu esimehe Sergei Rumjantsevi eestvedamisel paigaldati P\u00e4tsi hauakohale v\u00e4ike rist. 2011. aasta suvel toimus \u00f5igeusu preestri ja kohalike v\u00f5imude osalusel risti sisse\u00f5nnistamine.<\/p>\n 2010. aastast on sidemed eestlaste ja Bura\u0161evo v\u00f5imude vahel tihenenud. Tekkinud kontaktide tulemusel j\u00f5uti t\u00e4navu juunis nii kaugele, et kohalikud v\u00f5imud paigaldasid P\u00e4tsi matmispaigale suure m\u00e4lestuskivi.<\/p>\n P\u00e4tsi teemaline v\u00e4ljapanek Bura\u0161evo muuseumis<\/p>\n Konstantin P\u00e4tsi m\u00e4lestust on j\u00e4\u00e4dvustanud ka Bura\u0161evo keskkool, mille muuseumi v\u00e4ljapanekust on eraldatud suur osa Eesti presidendile.<\/p>\n Muuseumi juhataja on keskkooli ajaloo\u00f5petaja Natalja Grigorjeva, kes on P\u00e4tsi m\u00e4lestuse j\u00e4\u00e4dvustamisel \u00e4ra teinud suure t\u00f6\u00f6. See on imetlusv\u00e4\u00e4rne. Mulle on meelde j\u00e4\u00e4nud Grigorjeva hingestatud jutt. Ta r\u00e4\u00e4kis P\u00e4tsi elust ja tegevusest detailideni peast, ilma spikrit kasutamata. Need asjad j\u00e4\u00e4vad hinge.<\/p>\n Mulle on eksponaatidest eriti meelde j\u00e4\u00e4nud muuseumi juhataja valmistatud suur gloobus, millele on m\u00e4rgitud P\u00e4tsiga seotud paigad alates tema s\u00fcnnist surmani. Gloobusel on t\u00e4histatud n\u00e4iteks, see kuidas P\u00e4ts elas P\u00e4rnus ja \u00f5ppis Riias ning kus n\u00f5ukogude v\u00f5im teda kinni hoidis, alates Ufaa vanglast, l\u00f5petades Bura\u0161evo ps\u00fchhoneuroloogiahaiglaga. Gloobusele m\u00e4rgitud P\u00e4tsi teekond l\u00f5peb Tallinnas Metsakalmistul.<\/p>\n Kooli \u00f5ppealajuhataja Valentina Solovjova hakkas muuseumi jaoks koguma P\u00e4tsiga seotud materjale 2010. aastal. P\u00e4tsi muuseumi kogu on aidanud t\u00e4iendada ka Bura\u0161evos k\u00e4inud eestlased. Mina viisin sinna muuseumisse Eesti Filmiarhiivist p\u00e4rinevad videomaterjalid P\u00e4tsi hauakoha leidmisest ja tema s\u00e4ilmete \u00fcmbermatmisest Tallinnasse, lisaks sellele andsin muuseumile ka oma virtuaalse arhiivi Eesti ja Bura\u0161evoga seonduvast aastatel 1988-2014.<\/p>\n P\u00e4tsi hauakoha leidmisele aitasid kaasa ka kohalikud elanikud<\/p>\n Mina koos \u00a0Valdur Timuskaga \u00a0leidsime 1988. aastal \u00fcles Konstantin P\u00e4tsi haua. Selle hauakoha leidmisel oli meil omajagu \u00f5nne.<\/p>\n 1988. aastal k\u00e4isime oma kulu ja kirjadega P\u00e4tsi matmispaika otsimas. Bura\u0161evo haigla direktor Afanasjev helistas meie palve peale arhiivi ja k\u00fcsis P\u00e4tsi toimikut. Suure \u00fcllatusena helistati natukese aja p\u00e4rast arhiivist tagasi ja \u00f6eldi, et jah, toimik on olemas. Siis oli selge, et P\u00e4ts on Bura\u0161evosse maetud.<\/p>\n Meie \u00a0leidsime Tveri linnast \u00fcles ka P\u00e4tsi omaaegse raviarsti Ksenija Gusseva. Toona 83-aastane naine tuli samuti otsijatega Bura\u0161evo kalmistule kaasa. Gusseva juhatas seltskonna kohta, kuhu tema m\u00e4letamist m\u00f6\u00f6da P\u00e4ts 1956. aastal maeti. P\u00e4tsi haud asus kalmistu mahaj\u00e4etud osas, haual ei olnud risti ega mingit muud t\u00e4histust.<\/p>\n Doktor Gusseva r\u00e4\u00e4kis, et P\u00e4ts maeti erinevalt teistest ps\u00fchhoneuroloogia haigla asukatest inimlikumalt. Kui teised patsiendid maeti sageli mitmekesi \u00fchte hauda ja sageli ei pandud neile isegi lina \u00fcmber, siis P\u00e4tsile leiti pintsak, pandi tennised jalga ja tehti kirst.<\/p>\n 1989. ja 1990. aasta suvel k\u00e4is Bura\u0161evos juba muinsuskaitse ekspeditsioon, mille liikmed leidsid P\u00e4tsi haua l\u00f5puks \u00fcles. 22. juunil 1990 kaevati P\u00e4tsi s\u00e4ilmed \u00fcles ja tehti geneetiliselt kindlaks, et tegemist on Konstantin P\u00e4tsiga. 21. oktoobril 1990 maeti P\u00e4ts \u00fcmber Tallinna Metsakalmistule.<\/p>\n MT\u00dc EVA-Studiorum liige<\/p>\n Henn Latt<\/p>\n <\/p>","protected":false},"excerpt":{"rendered":" Eesti Vabariigi esimene president Konstantin P\u00e4ts s\u00fcndis 23. veebruaril 1874 \u2026 Loe edasi \/ \u0427\u0438\u0442\u0430\u0439 \u0434\u0430\u043b\u0435\u0435