Head emakeelepäeva!
Eestis räägitakse 243 erinevat emakeelt. Eesti keelt räägib emakeelena 67% ja võõrkeelena 17% meie rahvastikust. Kõik, kes me eesti keelt rohkem või vähem valdame, oleme maailmas väga erilised, sest:
Eesti keel on üks maailma väiksema rääkijaskonnaga riigikeeli ning eesti keelt peab oma emakeeleks ümmarguselt ainult 920 000 inimest.
Keelte andmebaasi Ethnologue 7097 keele seas kuulub eesti keel oma ligi miljoni kõnelejaga esimese 5–6% sekka
Eesti keel on üks umbes 100-st kõrghariduskeelest kogu maailmas
Eesti keel on üks väheseid keeli, kus sõnadel ei ole sugu ja kasutusel ei ole ühtegi artiklit
Eesti keele tähestiku Õ-täht on sellisel kujul maailmas ainulaadne: täpselt samasuguse kirjapildiga tähemärki ei ole üheski teises tähestikus ega keeles.
Eesti keele on teinud maailma keeleteaduses tuntuks kolm erinevat hääliku pikkuse astet ehk väldet: lühike, pikk ja ülipikk
Eesti keele kõige vanemad sõnad on vähemalt 4000 aastat vanad ja neid on kokku umbes 150. Näiteks: süda, keel, pea, silm, ema, isa, laps, minia, väi, maa, päev, kuu, tuli, vesi, lumi, kala, peni, sisalik, kuusk, murakas, nool, suusk, vask, see, mina, sina, mis, kaks, viis, all jt.
- sajandil on Eestis peetud 19 sõnavõistlust ning nendest on eesti keelde juurdunud uued sõnad nagu: vabaühendus, kärgpere, viipemakse, suunamudija, lõimimine, taristu, kestlik, vabakond jt.
Sõnaühendit „eesti keel“ kasutas esimest korda eestikeelses kirjasõnas Pärnumaa koolmeister Berend Gildenmann 1849. aastal raamatu „Mailma made öppetus“ sissejuhatuses.
Esimene eestikeelne tegusõna, mida on kirjalikes allikates kasutatud, on Henriku Liivimaa kroonikas kirjutatud öeldisverb „laulma“, mis on kirja pandud aastatel 1224–1227.
Eesti keel on elus ja arenev keel, mis kohaneb uute olude ja väljendusvajadustega. Eesti keel on võimekas ja paindlik. Tundkem siis rõõmu oma keele üle ja kasutagem seda uhkuse ja kergusega!
Allikad: Eesti Keele Instituut, Emakeele Selts, Statistikaamet, Internet